enda tukaga mul siuksed lood.. et lõikan, kasvatan jne.. teadagi kuidas see käib.. siis kui kannatlikult on tukk välja kasvanud.. no ikka nii, et enam pole arugi saada, et kuskil mingi tukk on olnud.. ja siis hakkan vaikselt "sügelema".. noh, et midagi ikka võiks teha.. ja siis  ei teagi kohe mida.. lõikaks kohe täitsa juuksed maha.. teeks mingi uue soengu.. aga näed.. endale natuke raske teha.. ja siis see jama, et pole ühtegi tuttavat juuksurit kohe võtta.. salongi minna ei taha, kuna ei tea, mis seal pähe lõigatakse.. on olnud nimelt mitmeid kehvasi kogemusi.. kui juuksuril on minu nägemusest hoopis omad tõlgendused, ja siis ei ole ma alati teps-mitte rahul.. no ja siis ma olengi selline.. eriti hull lugu, kui mul siuke "hoog" siis peale tuleb, kui mul vaba päev ja ma üksi kodus.. ei kutsu keegi korrale ka... ja nii ma siis lähengi vannituppa, seisan hetke seal kraanikausi kohal peegli ees.. ja siis haarangi kääride järele..

seekord isegi päris kaua püsinud see tukk oma täies hiilguses.. isegi pisikese triikija soetasin talle.. ;)